Rohumaade rajamine

Rajamisviisi valik

Heinaseemnete täiendav peale-kamarassekülv. Tehakse siis kui rohukamarast on suur osa külvatud liikidest välja läinud ning rohumaa ei ole umbrohtunud püsiumbrohtudega. Näiteks mineraalmullal võilill, raudrohi, luht-kastevars, orashein; turvasmuldadel nõges, luht-kastevars, putked. Kamarasse külvi jaoks on vajalik tasane mullapind. Rohumaasse saab külvata peale kamara hävitamist glüfosaadiga. Viimased kogemused näitavad seda, et glüfosaadiga töödeldud vanar ohukamar vajab enne külvi pindmist ohustamist freesi või koorli abil. 

Varakevadel on võimalik teha pealekülv ilma mulda harimata.

Kui kamar on umbrohtunud või ebatasane, peab alustama keemilisest umbrohutõrjest ja kündmisest. Vanasse, tihedasse ja umbrohtunud kamarasse ei ole mõtet heinaseemet külvata, sest tärganud taimed ei pea vanade agressiivsete liikide konkurentsile vastu ja hukkuvad.

Tasase mulla korral saab käsutada ka freesiga varus tatud külvikuid. 

Mulla põhiharimise (kündmine) korral külvatakse kattevilja alla või ilma katteviljata.

Mullaharimine

Heinaseeme külvatakse eelmisel sügisel (või ka varakevadel) küntud või randaalitud-freesitud umbrohupuhtasse mulda. Umbrohud on kasulik kemikaalidega tõrjuda. Ühekordne umbrohtude tõrjumine kemikaalidega ei tähenda täielikku vabanemist umbrohtudest. Tõrje tulemusena hävivad suures osas küll pikaealised juurumbrohud nagu orashein, põldohakas jt. kuid lühiealised seemneumbrohud nagu põldsinep, valge hanemaks, kirju kõrvik, tuulekaer jt. võivad igakordse mulla harimise järel taas tärgata, sest nende seemnevaru mullas kaasaarvatud juurumbrohud on suur.
Umbrohuseemnete tärkamise eelduseks on nende paigutumine mullaharimise käigus selle pindmisse O...3 (4) cm kihti.Umbrohuseemne varu saab mullas,  vähendada aastatepikkuse hoolsa mullaharimisega. Soovitav on künni randaalimise järgsed tööd teha juba sügisel (mulla vajumine). Pärast tugevat sadu oodata mulla tahenenust, vajadusel kergelt kobestada.

Mulla tihendamine enne ja pärast külvi on heinaseemne idanemise ja tärkamise põhitingimus. Mehe saapajälje sügavus mullal kuni l cm!

Mullaharimise ajal antakse fosfor (P) -, kaalium (K) - ja vajadusel lubiväetised(Ca). Sõnnik ja kompost antakse sügisese mullaharimise ajal, vedel sõnnik kevadise harimise ajal. Orgaanilist  väetist antakse ainult mineraalmuldadele. Väetise koguste planeerimisel konsulteerida asjatundjaga, käsutades mulla laboratoorse analüüsi andmeid (P,K,Ca,pH). Tänapäeval ei ole Eestimaal mõtet uusi rohumaid rajada ilma väetisi andmata, sest enamasti  on mullad toitainete poolest vaesustunud.

Muld haritakse peeneks ja võimalikult tasaseks, koristatakse suuremad kivid, väiksemad rullitakse mulda. Mulda ei harita sügavamalt kui 10-15 cm, enne seemnete külvi ühendatakse seda nii, et  kobe on ainult ülemine 0-5 cm kiht. Vajadusel ühendatakse mulda enne külvi rullimisega (väga sobilikud on rihvelrullid).

Mullaharimise parim ajavahemik on siis, kui ta enam ei kleepu põllutööriistadele ning ei ole jõudnud kuivada "pankadeks".

Külvik seatakse ettenähtud seemnete külvisenormile, külvikuga kaasas olevate tabelite alusel. Igal juhul tehakse proovikülv koos väljakülvatud seemnete kaalumisega, käsutades käsiajamit või külviku ratta pööramist. Vajaduse korral tehakse proovikülve seni, kuni saavutatakse etteantud väljakülvi seemnete kogus arvutatuna l ha kohta. Proovikülv tehakse külviku alla laotatud kilele, kui külvikul puudub vastav seade.

Külvamine

Igale üksikjuhule segu koostamiseks tuleb tunda ja igakülgselt kaaluda sortide ja külvide omadusi ning kasvukoha tingimusi.

Külvatakse ainult seemnekontrolli labori dokumendiga varustatud seemet. 
Lutserni, nõiahamba, ida-kitseherne seeme segatakse bakterpreparaadiga enne külvi, ristikuseeme siis, kui antud mullal ei ole ristikut  5 aastat ja kauem kasvatatud. 
Vältida bakteriga töödeldud seemnete hoidmist otsese päikesekiirguse käes! 
Segud kooskõlastatakse vahetult enne seemneostu tehingu sõlmimist.

Külviaeg.   

Kõik liblikõielisterohked segud külvatakse kevadel aprillis - juunis, kõrrelisterohkeid segusid võib lisaks kevadisele ajale külvata ka suve teisel poolel kuni augusti keskpaigani. Eelistada kevadisi külve, sest need taimikud jõuavad sügiseks hästi välja areneda ning talvituvad paremini. Katteviljaaluse külvi korral külvatakse seemned samaaegselt katteviljaga, või hiljem kattevilja alla selle 2 - 3 lehe faasis.

Kevadine külvamise praktika on kinnitanud arvamust, et pigem külvata varem kui hiljem. Soojusest määravama tähtsusega on niiskuse olemasolu mullas.

Külviviis. 

Hajukülv, reaskülv, ristikülv. Reavahe maksimaalselt 7,5 cm. Peeneseemnelised on soovitav külvata eraldi jämedaseemnelistest (separeerumise oht külvikastis). Teine külv teha risti esimese peale, lõpuks rullida. Hajukülvi korral võetakse  külviku seemnejuhad seemenditest välja. Hajusalt saab külvata ka käsiajamiga külvikuga või teha seda väiksematel pindadel käsitsi.

Külvisügavus.   

Kehtib põhimõte - pigem madalamale, kui sügavale! Lubatud külvisügavus on 0 … 3 cm, raskematel muldadel on see  antud sügavuse  piirides  madalam, kergematel sügavam. Õige sügavuse (kontrolli sügavust külvamise ajal!) saavutamiseks kasutada seemenditel külvisügavuse piirajaid  ning vältida raskeid seemendusäkkeid.

Külvijärgne hooldamine.

Katteviljata külvi korral tehakse umbrohtude niitmine ajal, kui need on 15 - 20 cm kõrgused. Niitmisega mitte hilineda - võib tekkida suure rohumassi oht ja selle mädanemine põllul, eriti vihmasel perioodil.

Sööda kvaliteedi seisukohalt on tähtis arvestada umbrohtude kasvufaasiga. Kui umbrohutõrje uuskülvil on hilinenud, siis heintaimedega koos sileerides võib silosse sattuda looma tervist kahjustavaid aineid. Igal juhul kuni õitsemiseni on umbrohud vähemürgised, pärast seda võivad nende söötmisel tekkida probleemid mitte ainult looma tervisega vaid ka piima kvaliteediga.

Seemnete külvile järgneb äestamine kergete äketega, kui need ei ole agregaadis külvikuga ja rullimine mulla tihendamiseks. Sellega tagatakse mullaniiskuse olemasolu seemnete tärkamiseks (jälgi külvi tärkamist!). Soovitav kasutada rõngas-rihvelrulle.  Mullakooriku tekkimisel  rullitakse uuesti  rõngasrulliga.

Mida aeglasem on taimede algareng külviaastal ( galeega, valge ristik ), seda varem tuleb umbrohtude niitmisega alustada. Vältimaks noorte taimede Vigastumist, niita uut külvi nii kõrgelt kui võimalik.

Kui umbrohi ei lämmata ega takista liblikõieliste arengut (domineeriv on liblikõieline: lutsern, punane ristik), siis on mõtekam I niide koristada koos umbrohuga haljassöödaks või teha silo. Vältida tuleb umbrohumassi jäämist suures koguses noorele taimikule.

Võimalik on umbrohtu varajases kasvufaasis tõrjuda ka keemiliselt. 
Antud juhul on oluline järgida täpselt kemikaali doseerimise normi. Liblikõieliste segudest on võimalik tõrjuda kõiki seemne ja juurumbrohtusid ka külvijärgselt (Agil, MCPA + Basagran või Stomp, jne.).

Kõrrelistel kujuneb probleemiks orashein, mille tõrjeks on sobivam aeg eelmise aasta sügis või külviaasta kevad (külvijärgselt Primus, MCPA jt.). Pritsimisejärgselt pidurdub liblikõieliste kasv ~2 nädalaks ( konsulteeri spetsialistiga).