Maisisortide üldinfo

MULD

Kasutab 2-3 korda vähem vett kui heintaimed võrreldavate saagikoguste moodustamiseks.
Sobivad: viljakad, parasniisked soojema põhjaga kergemad mullad. 
Ei sobi:  turvasmullad, märjad savimullad. Põhjavesi peaks olema sügavamal kui 1,5 m. 

KÜLV

Soovitame 75 000 seemet/ha kergematel muldadel ning hilistel sortidel ja kuni 80 000 raskematel muldadel ja varajastel sortidel (Artist, Glory, Arcade, Crescendo). 
Vajalik on kasutada täppiskülvikut. Seeme peab olema puhitud. Kindlasti tuleb teada iga külvatava sordi 1000 tera kaalu. Kevadel harida mulda ainult 5…6 cm sügavuselt, vähendamaks mulla kuivamist. Kultiveerida muld sõmeraks,  liiga tiheda mulla korral võib kaotada kuni 25 % saagist. Peale külvi põld rullida (või kasutada külvikuga kaasas olevaid rulle ). 
Külvisügavus 5…6 cm, kui kasutame ka mehaanilist umbrohutõrjet ning 4…5cm, kui kasutame ainult keemilist umbrohutõrjet. Saagiga 10…12 t/ha kuivaines eemaldatavad mineraalainete kogused (toodud tegevaines ): 
N (130…150 kg/ha), P (28…35 kg/ha), 
K (130…150 kg/ha), Mg, Ca. 
1 t maisi (kuivainena) eemaldab mullast: N 13,5 kg; P 2,8 kg; K 13,0 kg  (andmed ümardatud).
Näiteks: NPK kompleksväetist anda 500 kg/ha + 200 kg/ha N tegevaines. 

VÄETAMINE

Maisi taimedel ei teki lamandumise ja üleväetamise ohtu!
Orgaanilisi väetisi anda ka 100 t/ha, ülempiir sõltub keskkonna taluvuspiirist. Läga anda kevadel, lauda tahket sõnnikut võib anda nii sügisel kui kevadel.
Oluline on anda enne külvi lisaks orgaanilisele väetisele mineraalväetisi vastavalt mullaanalüüsile!Õige mineraalväetise vajaduse saame teada mullaanalüüsi abil.  Konsulteeri asjatundjaga!

Umbrohutõrje. 
Kasvu alguses on mais eriti tundlik umbrohtude kahjustavale toimele. Kasutada maisile ettenähtud herbitsiide, konsulteeri asjatundjaga. Pritsida 1-2 korda olenevalt umbrohtude hulgast. Süsteemne herbitsiid kaheiduleheliste umbrohtude ja orasheina tõrjeks. Soovitav on teha maisi vaheltharimist, enne kui traktor taime ülemisi osi vigastama hakkab. Taimede vaheltharimist ei tohi teha varrele lähemal kui 15 cm. Taimeridu tuleks vaheltharida-mullata, üks või kaks korda, nii et mulda satuks ka noorte maisitaimede varte ümber ning arenevad õhujuured saavutaksid mullaga parema kontakti, omastamaks rohkem toitaineid.
Koristada nii hilja kui võimalik, s.t. kui külm on taimede lehed kergelt ära võtnud või veel parem vahetult enne külma. Kui külm on taimed ära võtnud, siis tuleb mais nii kiiresti kui võimalik ära koristada. Taim on koristusküps kui tõlviku ots ( kollane ) kattelehtede alt nähtavale ilmub ja tõlvik longu vajub. Murdke tõlvik pooleks ning kontrollige küpsusastet nii: kui maisiterad on 75% - 100% tumekollased võib kohe saaki koristama hakata. Maisi tera tipp on muutunud tumedaks. Kogu saagi kuivainesisaldus peaks olema 27…32 % vahel. On piimküpsuse lõpp - vahaküpsus.
Maisi võib kasvatada ühel põllul mitu aastat järjest. Kindlasti tuleb jälgida mineraalainete ja toitainete muutumist mullas.

SAAK

12 -15 t/ha kuivainet (potentsiaal 20-24 t/ha) ületab teraviljade metaboliseeruva energia saagi 2,5 - 3,5 korda. Silo hekslipikkus 8…12 mm! Oluline on, et tõlvikud saaksid korralikult peenestatud ja kui taim on korralikult põllul küpsenud, siis ka muljureid. 
Maisisilo ei vaja sileerimiseks keemilisi kindlustuslisandeid, soovitav kasutada silojuuretist. Silo vajab sama korralikku tallamist ja kinnikatmist kui rohusilo.
Laske maisisilol käärida vähemalt 4 nädalat! Parem toitainete omastamine, kui silo on 6 nädalat sileerinud.